Inimestel ei ole nägude äratundmisega mingeid probleeme tingimusel, et vaadeldav nägu asetseb otse, mitte ümberpööratult. Sama võime on ka Jaapani riisikaladel (Oryzias latipes) mis vihjab sellele, et neilgi, nagu inimestel, eksisteerib aju osa, mis võimaldab liigikaaslaste nägusid eristada.
Kui näiteks fotol on kaks otsevaates nägu, pole isegi sarnaste nägude puhul nende eristamine inimesele probleem. Kui pöörata foto aga ümber, on nägude eristamine juba tunduvalt raskem.
Seevastu kui pöörata ümber mõni ese, näiteks tool või laud, ei valmista ümberpööratud eseme äratundmine inimestele mingeid raskusi.
«Inimestel on spetsiaalne ajupiirkond, mis võimaldab nägusid ära tunda ning kui nägu on pööratud ümber, silmad all ja suu üleval, siis asub tööle see aju osa, mis vastutab asjade, mitte aga nägude äratundmise eest,» selgitas Tokyo ülikooli teadlane Mu-Yun Wang väljaandele New Scientist, miks esemeümberpööratud nägude identifitseerimine on pea, et võimatu.
Teadasaamiseks, kas nägusid äratundev ajuosa, nagu see eksisteerib inimestel ja primaatidel, on olemas ka kaladel, tegid teadlased katseid Jaapani riisikaladega.
Jaapani riisikalad 3,5-sentimeetri pikkused kalakesed, kes elavad Ida-Aasias riisipõldudel, tiikides ja aeglase vooluga ojades. Riisikalad on väga sotsiaalsed ning seega on neile väga oluline oskus õige kaaslane välja valida.
Selgusele jõudmiseks, kuidas kaladel kõigepealt teineteise äratundmine toimib, lasi Wang ja tema kolleeg Hideaki Takeuchi emasel kalal isasega kõigepealt tuttavaks saada. Võttes arvesse fakti, et emased paarituvad tuttava isasega kiiremini, võtsid teadlased kasutusele taktika emase kala ülekavaldamiseks ning ühtlasi teadasaamiseks, kas paarilise äratundmine toimib ka siis, kui kala nägu on kaetud või ümberpööratud. Isase kala n-ö maskeerimiseks kasutasid teadlased poolläbipaistvat kilet. Kord kaeti kinni nägu, siis keha või saba ning vaadati, kas emane on ikka suuteline tuttava isase ära tundma.
Teadlased tegid kindlaks, et kui isase nägu oli kaetud, võis emase käitumisest välja lugeda, et isast kala ta ära ei tundnud. Järgmisena tehti katsed ümberpööratud näo äratundmiseks. Emasele näidati isase nägu läbi prisma, kas ümberpööratult või külili asendis. Teadlastele oli üllatav, et kalad näitasid üles sedasama efekti, mis eksisteerib ka inimestel. «Nad ei tunne ära ümberpööratud nägusid, aga ümberpööratud objektide äratundmisega ei ole neil probleeme,» sõnas Takeuchi.
See pole esimest kord, kui kalad on näidanud võimet teist kala nägupidi ära tunda, aga senini ei olnud teada, et kaladelgi on spetsiaalne ajuosa, mis vastutab üksnes nägude äratundmise eest.
Nägude äratundmise võime on omane sotsiaalsetele liikidele, milles ei ole iseenesest midagi üllatavat. Üllatav on aga see, et suuremale osale liikidest on väga oluline, mis asendis nägu paikneb. «Informatsioon, mida saame on otse asendis ja ümberpööratud asendis näo kohta on sama, aga inimestel, primaatidel ja nagu nüüd selgus, et ka kaladel on raske lugeda infot ümberpööratud nägude kohta,» sõnas New Yorgi osariigis asuva Cornelli ülikooli teadlane Michael Sheenan.
«Põhjust, miks see nii on, pole teada. Arvatavasti on asi seotud faktiga, et tegelikult tuleb ümberpööratud nägudega harva kokku puutuda,» sõnas Sheenan.