Asjad, mida inimesed teevad, aga koerad see-eest tõsiselt vihkavad

Kasutame rohkem sõnu kui kehakeelt

Meile meeldib küll palju rääkida, aga tuleb arvestada, et lemmikloomad ei saa nagunii suuremast osast sõnadest aru. Koerad võivad vaid enda jaoks ära tabada olulised võtmesõnad nagu «jalutuskäik», «maius», «mänguasi», «tule maha!» ja võib-olla mõned sõnad veel, aga inimkeelest nad aru ei saa.

Kui nad meid mõista üritavad, toetuvad nad kehakeelele. Koerad on kehakeele lugemise eksperdid ja saavad meie liigutustest aru, mida mõtleme ja tunneme. Pöörates üksnes tähelepanu sellele, mida verbaalselt väljendame, on väga kerge koera segadusse ajada. Kui öelda koerale «seisa», aga samal ajal kehaga koera poole seistes, käsi väljasirutatud, õhutab see kehaasend koera hoopis peremehe poole tulema.  Aga kui koer tulebki, saab ta riielda, et paigal ei olnud. See ajab teda segadusse!

Hea ekspriment on proovida veeta terve päev niimoodi, et koerale sõnagi ei ütle ning suhelda ainult keha abil. Inimene saa arugi kui palju tema keha «räägib». Kui hästi keskenduda, võib vestlus koeraga olla väga hea, ilma, et peaks sõnagi ütlema.

Kallistame koera

Inimestena arvame, et kallistused väljendavad toetust, armastust, rõõmu ja teisi positiivseid emotsioone. Enamik koeri hoopis vihkab kallistusi. Koertel pole käsi ja nad ei kallista. Kui koer paneb oma käpa teise koera peale, on see märk soovist teise koera üle domineerida. Seega, kui soovid koera kallistada, näeb tema selles hoopis domineerimissoovi.

Tõsi küll, paljud koerad taluvad kallistust väärikalt. Silme ette tuleb pilt rahulikust kuldsest reteriiverist lapse embuses, kuid on koeri, keda selline käitumine ärritab. Nad on hirmul ja võivad isegi hammustada.

Palju koerahammustusi juhtubki siis, kui laps näiteks koera kallistab. Samas, ühe pereliikme kallistusi mitte armastav koer võib teise pereliikme kallistusi kenasti taluda. Igatahes, koera, kes kallistusi täiel rinnal naudiks, tuleks otsida tikutulega.

Kui muretsed sellepärast, et äkki ka sinu koer vihkab kallistusi, tasub jälgida tema kehakeelt. Kas ta kangestub, tõmbab pea eemale, väldib pilkkontakti, lakub oma huuli, hoiab suu kinni või tõmbab kõrvad peadligi? Kõik need märgid näitavad, et tal on ebamugav või on närviline.

Kõnnime võõra koera poole talle seejuures silma vaadates

Pilkkontakt on märk usaldusest, keskendumisest, aga samas võib see olla närvi ajav, ebamugav ja domineeriv. Meid teeb närviliseks võõras, kes meie poole kõndides pingsalt silma vaatab ning peame vihjeid tema kavatsuste kohta lugema välja tema näost.

Kui vaadata võõrale koerale otse silma silmi pilgutamata, seejuures võib isegi naeratada, aga koer loeb ikka seda domineerimise või isegi agressioonina. Koerad võivad alistuva käitumise märgiks vaadata mujale või visata ennast selili, kuid kindlasti ei ole koerale selline käitumine mugav. 

Sunnime koera suhtlema teiste koerte või inimestega, kui ta seda ei taha

Nii nagu meilgi on koertel oma lemmikud ja vaenlased. Seda, kellega koer soovib lävida, kellega mitte, on väga kerge märgata. Ometi on omanikke, kes ei suuda oma koera poolt antavaid vihjeid lugeda. Näiteks ülientusiastlikud omanikud, kes lükkavad oma koera sotsiaalsetesse olukordadesse, kui koer tahaks üle kõige hoopis koju minna. Või lubavad võõrastel koera paitada samal ajal kui koer näitab märke, et tahaks olla rahule jäetud.

Väikeste sammude tegemine julgustab koera oma mugavusstoonist välja tulema ning tasuks tuleks anda neile auhind rahuliku ja sotsiaalse sõbraliku käitumise eest.

Kui koera sundida, võivad nad isegi hammustada. Nad on andnud ju korduvalt märku ja vihjeid, et neile see olukord ei meeldi. Näiteks vältimine, võib-olla isegi urin, aga siis saab neil mõõt täis ja nad annavad kõige selgema märguande hammaste abil.

Mis on veelgi hullem – nende usk sinusse, kui kaitsvasse juhti on mõranenud ja neil tekib näiteks koertepargiga seoses veelgi negatiivsem assotsiatsioon, olgu see negatiivne tunne kas koera või inimese vastu või sotsiaalsete olukordade vastu üldiselt. Tee oma koerale teene ja jälgi tema kehakeelt. Kui ta ei taha mõnede inimeste juures olla, siis ei tohi teda selleks sundida.

Viime ta jalutuskäigule ilma võimaluseta avastada ja nuusutada

See, et koer rihma otsas kõndida oskaks, on väga oluline, kuid sama oluline on, et ta saaks samal ajal, kui kuulekalt rihma otsas kõnnib, ümbrust uurida ja avastada. Koerad «näevad» oma ninaga ja nii nagu meile on oluline nägemismeel, on koertele oluline haistmismeel. Ütleme nii, et koerale on puutüvel olev lõhn sama elamusterikas nagu meie imetleme ilusat päikeseloojangut.

Inimesed sageli viivad oma koera jalutama eesmärgiga, et loom saaks oma hädad aetud. Nad käivad üht ja sama rada pidi ning kiirustavad koju tagasi. Koer aga naudib seda, kui saab ninaga aeglaselt mööda maapinda nuuskida. Vii vahelduseks koer uusi kohti avastama, olgu selleks uus tänav või rajoon. Lase tal nuusutada ühte kohta niikaua kuni ta küllastub, isegi kui see võtab minuteid.

Hoiame rihma liiga pingul

Sama hästi kui nad oskavad lugeda meie kehakeelt, tajuvad koerad jalutusrihma kaudu ka meie hoiakut ja pingeid. Kui hoida rihma väga pingul, siis tõstab see stressitaset nii koeral kui ka sinul. Tõenäoliselt mõtled nii, et «Ma ei taha rihma pingul hoida, aga ma pean, sest minu koer tõmbab, mitte mina».  Aga see ongi oluline põhjus, miks koera rihma otsas jalutama õpetada.

Rihma kaudu liigub energia sinult koerale ja vastupidi. Hoides rihma lõdvemana, on see koerale märguanne, et kõik on korras ja pole vaja muretseda. Pingul rihm aga ütleb koerale, et oled stressis, närviline ja ärevil. Pingul rihma otsas jalutav koer on valmis suurema tõenäosusega haukuma ja reageerib rohkem sotsiaalsetele olukordadele. Lõdvem rihm garanteerib, et koer on rahulikum.

Oled koerale igav

Igaühele meist on vast tuttav tunne, mis tähendab olla kellegagi, kes on igav.  Ja sama tunnevad ka koerad. Milline peremees on koerale igav? See, kes tuleb töölt koju, ei mõtle muust kui söögist, teeb ohates mõned kodutööd ja unistab ülejäänud õhtu diivanil sisustamisest.

Koer on aga oma peremeest terve päev peremeest kuulekalt oodanud, et too temaga ometi mängiks. Kui koeral on igav, kipub ta pahandust tegema. Olgu selleks kingad, karbid või lauajalad - näritud esemed on kinnituseks, et koeral on väga igav olnud.

Õnneks on sellele probleemile lahendus  -  treenimismängud. Näiteks õpeta koerale uus trikk, mängi tema lemmikmänguasjaga leidmis- või püüdmismängu niikaua kuni koer väsib. Ehkki harjutused ja jalutamine on olulised, kuluvad koerale lisaks ajutegevust arendavad mängud kindlasti ära, et ta oleks õnnelik ja väsinud. Isegi 15-30 arendavaid mänge päevas tagab juba suure muutuse.