Loomad, kes paistavad silma vaimsete võimete poolest

Mariann Prooses
, lemmik.postimees toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: pixabay.com

Loomad on sageli targemad, kui inimesed arvatagi oskaks. Mõnel on kavalad ellujäämisnipid, teistel suurepärane õppimisvõime.

Portaal Mother Nature Network on reastanud loomad ja linnud, kellele on emake loodus jaganud lahkelt taipu ja nutikust.

Rongad

Teadlased on kindlaks teinud, et rongad kasutavad ümbrusest aru saamiseks loogikat ja on selle poolest võrreldavad šimpanside ja delfiinidega. Näiteks on linnud olnud edukad katsetes, kus on tulnud toidupala kättesaamiseks kasutada teatud nõkse, kirjutab MentalFloss.

Ronkade lähedased sugulased varesed on samuti nutikuse poolest tuntud. The Science Explorer toob välja, et linnud oskavad «valmistada tööriistu». Näiteks oskavad nad vajadusel meisterdada puulehest konksu, mille abil puutüvest putukaid õngitseda. Nutikust kasutavad linnud muudeski argitoimingutes. Näiteks oskavad nad jätta rivaalidele mulje, et peidavad toidu valesse kohta, tegelikult sokutavad selle aga rinnasulgedesse. Alati see trikk muidugi ei tööta.

Delfiinid

Delfiinid on näidanud häid tulemusi intelligentsustestides ja mõni delfiiniliik oskab omandatud oskusi isegi järglastele edasi anda, kirjutab dolphins-world.com. Isegi meelelahutus on delfiinidel intelligentset laadi – nimelt mängivad nad veemullidega, luues neist kujundeid. 

Rotid

Rändrottidel on küll halb maine haiguste levitajatena, aga sellest hoolimata on nad vägagi intelligentsed. Näiteks hoolitsevad rotid enda lähikonda kuuluvate haigete ja vigastatud liigikaaslaste eest. Ka hügieenil on rottide elus tähtis roll – iga päev kulub neil mitu tundi pesemiseks ja kasuka eest hoolitsemiseks.

Sead

Sead oskavad toitu leida, kui nende nina ette peegel panna, ning selleks, et endale rohkem toitu jääks, on nad õppinud liigikaaslasi pika ninaga jätma. Üllatavalt kiirete õppijatena omandavad sead trikke, näiteks läbi rõnga hüppamise ning isegi lihtsamate videomängude mängimise.

Kääbusšimpansid

Kääbussimpansid ehk bonobod ei jää oma suuremat kasvu sugulastele sugugi alla. Neile peamiselt Kesk-Aafrikas elavatele väljasuremisohus olevatele loomadele on inimesed suutnud õpetada isegi vähesel määral viipekeelt. 

Näiteks kääbusšimpans Kanzi oskab inimestega suhelda sümbolite abil. Loom kannab endaga kaasas väikest klaviatuuri, millel olevad abstraktsed sümbolid tähistavad sõnu. Nende abil ta suhtlebki. Kanzi keeleoskus on umbes kaheaastase lapse tasemel.

Elevandid

Kui vaja peaks olema, oskavad elevandid palmipuu lehega kehal istuvaid putukaid laiaks lüüa. Aga kui on vaja ennast sügada, ei hõõru elevant ennast alati vastu puutüve, vaid otsib pikema puutoika, millega end kratsida. Juhul kui puupulk pole piisavalt pikk, leiab ta pikema, kirjutab natureinstitute.org.

Lehmad 

Pealtnäha paistavad lehmad olevat apaatsed loomad, kes on pilgu ühte punkti suunanud ja muudkui mäluvad. Teadlased on aga kindlaks teinud, et lehmad suudavad tajuda hirmu ja ärevust – ühesõnaga muretsevad tuleviku pärast.

Mesilased

Üksik mesilane pole just tark selle sõna kõige klassikalisemas tähenduses, aga mesilaspere see-eest on. Kui pere kasvab liiga suureks, saadetakse luure- ehk korjemesilased välja uut elukohta otsima. Uude koju kolitakse aga alles siis, kui enamus sellega nõus on.

Oravad

Oravatel on oskus lindude ja liigikaaslaste petmiseks toitu valesse kohta peita. Õigemini teeselda, et ta peidab. Alles siis, kui rivaalid õnge lähevad ja vales kohas kaevavad, tegeleb orav toidu õigesse kohta matmisega.

Talve üleelamine on samuti oraval hästi ette planeeritud – salapeidikud toiduvaru hoidmiseks paiknevad mitmes paigas, kust kohevsaba vajadusel omale urgu lisa toomas käib.

Loe veel: Kas tõesti koduaia hävitajad? Levinud müüdid muttide kohta

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles