Tõeline kangelane: koer päästis mudilase mürgise mao käest

Kerti Kulper
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Koeraomanikud teavad, kui väärtuslik pereliige võib üks koer tegelikult olla. Kanadas Athertonis elav pere on oma dobermannile elu lõpuni tänulik, kuna koer päästis nende pisipõnni elu.

Catherine Svilicic ja tema abikaasa ei oska sõnadesse panna seda, kui hea meel neil on, et nad otsustasid koera võtta. Nende dobermann Khan päästis peretütre Charlotte'i elu kõigest neli päeva pärast seda, kui pere oli koera koju toonud, kirjutab Shareably.

Charlotte mängis parajasti koduaias, kui Khan hakkas lapse juuresolekul väga veidralt käituma. Pereema sõnul oli eemalt näha, et koer muutus agressiivseks ja üritas last sellest kohast minema lükata, kuid laps ei liikunud paigalt. Lõpuks võttis koer hammastega lapse mähkmetest kinni, tõstis mudilase õhku ja heitis ta umbes meetri kaugusele. «Kui ma poleks seda oma silmaga näinud, siis ma ei usuks seda,» ütles Catherine Svilicic.

Pereema oli koera käitumisest šokis, kuid peagi selgus, miks koer niiviisi tegi. Nimelt oli aia ääres mürgine madu, kes üritas seejärel koera rünnata ja tal õnnestus teda salvata. Koer tegi korra häält, jooksis seejärel tuppa ja kukkus kokku. Khan toimetati kiiresti loomaarsti juurde, kus talle tehti mürgivastane süst. Tänaseks on Khan tagasi kodus ja taastub hirmutavast kohtumisest maoga. Maoeksperdi sõnul jäi Khan ellu tänu sellele, et madu ei suutnud piisavalt suurt kogust mürki tema kehasse lasta. 

Catherine Svilicic rääkis, et Khanil pole sugugi lihtne elu olnud, ta on pidanud taluma nälga ja peksmist. Tema eelmine omanik piinas koera ja Khanil oli paar luumurdu. Kuna leidmise hetkel oli koera tervis niivõrd halb, kaaluti varianti ta magama panna. Khani õnn aga pöördus ja nüüd elab ta armastava pere juures, kes ei loobu temast kunagi. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles