Loomaarst selgitab, miks mõned kassid omavahel läbi ei saa

Kerti Kulper
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Mida teha, kui kaks kassi on koos üles kasvanud ja siis liitub nendega kolmas, kellega kipuvad suhted pigem pingelised olema? Sellise murega pöördus meie poole üks lugeja.

«Mul on kodus kaks vana isast kassi, kes on algusest saati sõbralikult koos kasvanud. Kahe aasta eest  suvel hakkas aias käima üks noor isane, kelle nad imelikul kombel oma territooriumile lubasid. Sügiseks tundis too end juba toaski koduselt. Ühel hetkel ei läinudki enam ära. Talvel oleksid nad äkki nagu avastanud, et võõras on majas. Hakkasid järsku tema eest oma territooriumi kaitsma. Nüüd hakkab jooksma kolmas aasta, aga mingit sõbralikku vahekorda ei ole neil tekkinud. Valdavalt terroriseerivad vanemad nooremat, vahel ka vastupidi. Kuna noorem on harjunud käpaga äsama, mida rahus elanud vanemad ei ole kunagi pidanud tegema, tekitab paksu verd see, kui nad tahavad minna teda nuusutama, ehk isegi mängima, aga noor võtab seda kui rünnakut, mis vanu oma kodus solvab. Vahel on vaja ikka veel ka märgistada, kuigi kõik kolm on kastreeritud. Kas on mingit lootust, et nad lõpuks omavahel lepivad või pigem tuleks otsida kodurahu huvides uustulnukale uus kodu?» kirjutab lugeja.

Loomaarst Aivi Org selgitab, et looduses kõik energiad ei tõmbu, osad tõukuvad või jäävad tolerantsuse piirile pidama. «Kasside puhul tähendab see seda, et kassid arvestavad oma territooriumil eksisteerivate, kuid mitte sõbrasuhtes olevate isenditega, ning saavad hakkama. Need kolm kassi ongi ilmselt situatsioonis, kus nad aktsepteerivad üksteise olemasolu sellisena, nagu nad on, kuid parimaid sõpru ei pruugi neist kunagi saada,» sõnab Org.

Tema sõnul ei tasu liigselt muretseda, tuleb vaid usaldada loomade maailma ja kui väga tõsiseid kaklusi ning konflikte ei toimu, jäävadki need kassid sel moel koos eksisteerima. Tõsiseks kakluseks või konfliktiks võib pidada seda, kui hakatakse üksteist hävitama, pekstakse küünte ja hammastega, alandatakse. Sellisel juhul pole mõtet sundida loomi koos elama, vaid kellelegi neist tuleks leida uus kodu.

Kuidas aga selgitada seda, et alguses said kassid paremini läbi? «Fakt, et nad said paremini läbi siis, kui üks neist oli veel noorem, on igati loogiline, sest kassipoja energia on pehme, tema isiksus pole välja kujunenud ja vanad loomad ei näe temas ohtu,» lausub Org. «Kui kassike kasvab suuremaks, tema vaim muutub tugevamaks, siis tihtilugu mängitakse karjas suhted ümber.»

Org soovitab praeguses situatsioonis proovida pakkuda kassidele eriti head maiust, maiuse abil võivad kassid muutuda teineteise suhtes leplikumaks ja stressisituatsioon leebub. «Hetkel ma muid viise olukorra muutmiseks ei näe. Siiski panen südamele, et pole tarvis üle mõelda ja liigselt muretseda,» ütleb Org.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles