Loomad, kes suudavad õnnetusi ennustada

Kerti Kulper
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Arvatakse, et mõni loom on võimeline ette ennustama looduskatastroofi või tuvastama haigusi, kuid suuresti levivad taolised lood suust suhu ning neid ei peeta väga tõepäraseks. Nüüd on aga teadlased leidnud, et mõni loom, kala ja putukas suudab tõesti asju ette tajuda.

Koerad

Eelmisel aastal tehtud uuring näitas, et koerad on suutelised tuvastama eesnäärmevähki 98-protsendilise täpsusega, kirjutab Seeker. Koertel on äärmiselt hea haistmismeel ja nad tajuvad lõhnu, mis viitavad sellele, et inimesel võib olla vähk. Samuti on teadlased leidnud, et koerad suudavad inimese hingeõhku või higi nuusutades tuvastada, kas diabeedihaigel on kõrge või madal veresuhkur. Koerad on ka maavärinate suhtes tundlikud ja võivad enne suuremat raputust hakata rohkem haukuma ning ulguma.

Scanpix
Scanpix Foto: SCANPIX

Kassid

Hiroyuki Yamauchi ja tema kolleegid Tsing Hua ülikoolist viisid läbi uuringu, et kindlaks teha, kuidas käituvad kassid enne maavärinat. Selgus, et umbes kuus päeva enne suurt maavärinat võib kasside käitumine muutuda üsna veidraks ja kassidel esineb stressi. Kassid hakkasid tõmblema, olid väga rahutud ja üritasid kodust põgeneda. Teadlased märkisid, et kassid võivad maavärinaid ette tajuda tänu sellele, et neil on inimestest kordades parem kuulmine. Samuti võivad kassid tajuda õhus ja maa sees toimuvaid muutusi.

Scanpix
Scanpix Foto: SCANPIX

Lehmad

Yamauchi ja tema kolleegid avastasid sedagi, et ka lehmad käituvad enne maavärinat ebatavaliselt. Teadlaste sõnul väheneb lehmade piimatootmine märgatavalt umbes kuus päeva enne suurt maavärinat. 

ARND WIEGMANN/REUTERS/Scanpix
ARND WIEGMANN/REUTERS/Scanpix Foto: ARND WIEGMANN/REUTERS

Mesilased

Kas olete kunagi märganud, et enne vihma pole näha ühtegi mesilast? Mesilased tajuvad seda, kui niiskuse tase atmosfääris muutub ning otsivad enne vihmasadu peavarju.

Ants Liigus / Pärnu Postimees
Ants Liigus / Pärnu Postimees Foto: Ants Liigus/Pärnu Postimees

Lepatriinud

Kui märkad, et lepatriinud on ühte kohta kokku kogunenud, siis see võib tähendada, et ees ootab väga kuum päev. Lepatriinud kogunevad kokku selleks, et säilitada kehaniiskust, vastasel juhul võivad nad ära kuivada.

Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Haid

Kui eelnevatel loomadel ja putukatel on keskkonnas toimuvad muutused tekitanud stressi ja soovi põgeneda, siis haidega on sootuks vastupidine lugu. Haid lausa jahivad torme. Miami ülikooli teadlased leidsid, et haid liiguvad enne tormi kohtadesse, kus on oodata kõige suuremat temperatuurimuutust ehk sinna, kus on torm kõige intensiivsem. Haide käitumise jälgimine võib aidata kindlaks teha, kus tormid tekivad ja kuidas arenevad.

Scanpix
Scanpix Foto: SCANPIX

Grislid

Grislidel on äärmiselt hea haistmismeel, näiteks tunnevad nad inimese lõhna koguni 20 kilomeetri kauguselt. Tänu heale haistmismeelele ja teistele hästi arenenud meeltele suudavad grislid ette tajuda torme ning teisi looduskatastroofe. Tõenäoliselt suudaksid nad tuvastada ka vähktõbe, kuid ükski teadlane pole veel grislidega taolisi katseid läbi viinud, kuna see võib olla väga ohtlik.

Caters News Agency / Scanpix
Caters News Agency / Scanpix Foto: /Caters News Agency
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles