Miks koerad postiljoni ei salli? (1)

Kerti Kulper
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Mõned õuekoerad hakkavad alati haukuma, kui majale läheneb postiljon. Inimesed teavad, et keegi peab ju posti tooma ja selles pole midagi veidrat, kuid tundub, et koerad lausa vihkavad seda, et keegi käib iga päev postkasti juures.

Mõned postiljonid on olukorra leevendamiseks taskusse pistnud maiustusi, millega saab koera «ära osta», ent sellegipoolest on enamik koeri arvamusel, et postiljon on üks väga kahtlane tegelane, kirjutab iHeartDogs.

Loomaarst dr Kathryn Primm selgitas, et koera mõistmiseks tuleks mõelda sellele, mida koer peab päeva jooksul läbi elama. Koer on rahulikult oma koduaias, kui sellele läheneb keegi võõras. Koera loomuses on kaitsta oma peret, kodu ja territooriumi ning seda ta enda arvates teebki. 

Koer ei tunne postiljoni ja ta võib teda isegi veidi karta. Kui vaadata haukuvat koera lähedalt, siis võib märgata, et tema kehakeel väljendab hirmu. Kõik lihased koera kehas on pingul ja ta on valmis vajadusel tegutsema. Inimesele võib see tunduda veidrana, et hirmul koer käitub agressiivselt, kuid nii see koerte puhul kipub olema. Pane end koera olukorda: iga päev kaitseb ta oma territooriumit postiljoni eest ja iga päev tundub, et koer justkui võidab, sest postiljon ju lahkub, ent järgmisel päeval on ta jälle platsis. 

Ära ole koera peale pahane, et ta kodu võõraste eest kaitseb. See on täiesti tavaline käitumine. Koerale on võimalik õpetada, et postiljon ei kujuta endast ohtu, ent selleks tuleb kannatlik olla. Näiteks võib proovida koera tähelepanu postiljoni tuleku ajal mujale juhtida. Kui koer on toas, võib aknad kinni katta ja koeraga tegeleda, et ta ei pööraks väljas toimuvale tähelepanu. Kui koer jääb vaikseks ja rahulikuks, premeeri teda. 

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles