Pebbles oli kõigest kutsikas, kui ta leidis uue perekonna. Ta oli oma pesakonnas üsna äbarik olnud ja tal ei tekkinud oma emaga tugevat sidet. Uues peres sai ta aga endale parima sõbra – Ruby.
Koeral oli parima sõbra lahkumisega raske leppida
7. oktoober 2016, 15:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rubyst sai Pebblesi õde, kes hoolitses noore kaaslase eest ja oli talle vajadusel ka ema eest. Neist said suured sõbrad ja nad tegid absoluutselt kõike koos. Rob Gower, koerte omanik, rääkis, et nende lemmiktegevus oli lihtsalt koos lamamine, edastab The Dodo.
Pebbles ei teadnud, milline on elu ilma Rubyta ja need kaks olid alati koos. Ühel päeval diagnoositi Rubyl aga pahaloomuline kasvaja. Ruby oli kõigest 4-aastane, kui ta vähi tõttu suri. Kui Ruby enam loomakliinikust koju ei tulnud, sattus Pebbles suurde segadusse.
«Tavaliselt seisab Pebbles toas või koridoris ja vaatab segaduses ringi,» rääkis Gower. «Mõlemal koeral oli oma magamisase, kuid nad eelistasid ühel asemel magada. Pärast Ruby surma pole Pebbles aga nende ühist magamisaset käpagagi puudutanud ja magab sellel asemel, mida varem ei kasutanud keegi.»
Kogu pere oli pärast Ruby surma väga kurb ja pereisa meenutas, et nad muutusid veelgi emotsionaalsemaks pärast seda, kui said kätte Ruby tuha. «Ma panin Ruby tuha urniga lauale ja selle kõrvale tema kaelarihma ning uue tennisepalli. Istusin ise diivanile, et oma mõtteid koguda,» meenutas Gower.
Pebbles liitus Goweriga ja võttis laualt tennisepalli ning jooksis sellega teise tuppa mängima. Pebbles naasis peagi ja pani tennisepalli lauale tagasi. Pall veeres põrandale ja koer tõstis selle uuesti lauale ning nii juhtus mitu korda järjest. Gower on veendunud, et Pebbles üritas oma parima sõbraga veel viimast korda mängida.
«Kui Pebbles lõpuks mõistis, et Ruby ei mängi enam temaga, tegi ta ümber laua paar ringi, viskas end laua ette põrandale pikali ja ohkas kõvasti,» sõnas Gower. Peremehele tundus, et Pebbles sai viimaks aru, et Ruby ei tule enam tagasi. «See hetk meenutas mulle, et Pebbles on meie pere täieõiguslik liige. Ta on samamoodi haavatav, hooliv ja väga armastav nagu ülejäänud pereliikmed.»