Kas oled kunagi mõelnud, mida võiksid kiisu erinevad häälitsused tähendada? Varjupaiga kassidega tegelev Sian Holt tõi Telegraphis välja kasside viis levinud häälitsust ja nende võimalikud tähendused.
Mida tähendavad kassi erinevad häälitsused?
26. september 2016, 16:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näugumine – kassi näugumine võib muutuda olenevalt olukorrast ja kassi vajadustest. Ta võib näuguda tervituseks, tähelepanu saamiseks või millegi vastu protestimiseks.
Nurrumine – kass lööb tavaliselt nurru siis, kui ta on lõõgastunud ja rahulolev, kuid vahel võib nurrumine viidata ka valule või ebamugavusele. Viimasel juhul nurrub kiisu selleks, et iseennast rahustada.
Lõugade plagistamine – viitab ärevusele või frustratsioonile, näiteks kui kass vaatab läbi akna lindu ja teab, et ta ei saa läbi klaasi linnukest püüda.
Kräunumine – selle häälitsusega seostatakse paaritumist ja seksuaalset käitumist.
Sisisemine või urisemine – sel moel üritab kiisu sulle märku anda, et ta kardab, on tüdinud või tunneb end ohustatuna.
Kuidas peaksid kassiomanikud kiisu erinevatele häälitsustele reageerima? «Näugumine ja nurrumine on üldiselt tavalised häälitsused,» ütles Holt, «ent kui kass käitub tavapärasest erinevalt või kui tema nurrumine on teistsugune kui tavaliselt, siis see võib viidata ebamugavusele.»
Sisisemine ja urisemine peaksid omanikule märku andma, et kass pole õnnelik ning ta võib omanikule või teisele loomale üritada märku anda, et temast võiks eemale hoida. Holt ütles, et kui pole selget põhjust, miks kass end ebamugavalt peaks tundma, ent ta käitub endiselt nii, nagu ta ei tunneks end hästi, siis tasuks ühendust võtta loomaarstiga.
Inimesed suhtlevad sõnade abil ja kodukassid on kohanenud nii, et nad suudaksid oma vajadusi inimestele edasi anda. Kassidel on oma iseloom, mis on mõjutatud kassi geenidest, kogemustest ja emalt ning ka inimestelt õpitud käitumisest. Näiteks Siiami kassid on loomu poolest sellised, et nad võivad teistest kassidest häälekamad olla.
Holt selgitas, et kassid hakkavad ajapikku seostama inimese reaktsiooni oma häälitsusega. «Kui kass seostab teatud näugumist näiteks sellega, et siis ta saab süüa, siis ta võib seda enda huvides ära kasutada ka juhul, kui ta päriselt pole kuigi näljane,» ütles Holt.