Papagoipidaja ja rahvusvahelise organisatsiooni FlockCall liikme ning väikeettevõtte juhi Jana Oidermaa eesmärk on papagoide õige pidamise kultuuri edendamine Eestis ning kvaliteetsete papagoitoodete müük. Tema tööülesannete hulka kuulub papagoiomanike tasuta nõustamine ja vajaliku informatsiooni juurde suunamine.
Kas tead, et protsentuaalselt on neid papagoisid, kes elavad elu lõpuni ühes peres, kordades vähem kui neid, kes olude sunnil peavad kodu vahetama rohkem kui üks kord? Esmapilgul kõlab selline väide uskumatult, kuid paraku on see tõsi ja leidnud kinnitust eriti just suurpapagoide puhul, keda peetakse suurriikides. Ka Eestis liiguvad asjalood selle poole ja uut kodu ootavaid papagoisid jagub kuulutustesse iga päev.
Papagoid on ühed raskemini peetavad lemmikud. Paljud sooviksid pidada papagoid, kuid vähesed viivad end kurssi teadmistega, mida papagoipidamine endast kujutab, enne kui lind koju tuuakse. Papagoidest loobumise enamlevinud põhjuseks on valesti seatud ootused, mille kannatajapooleks on ja jäävad ka tulevikus papagoid.
Papagoid on andekad, kauni välimusega, huvitavad linnud. Nende eluiga on pikk ja hind alati kõrge, mis omakorda tingib ka kõrge järelturuväärtuse. Vaatamata kõrgele hinnale sooviks papagoid pidada suur hulk inimesi. Sellepärast ostetakse täiskasvanud papagoisid samamoodi kui noori linde ja papagoi vanus ei ole ostmisel takistuseks.
Papagoisid võetakse väga erinevatel põhjustel. Enimlevinud põhjus on hetkeemotsioon omada erilist lemmiklooma. Inimestele meeldivad ilusad linnud, kes oskavad rääkida ja põnevaid trikke teha. Kõik põnev ja ilus on meeliköitev ja ajendab spontaalsele ostule. Ajaga aga tekib pettumus, mis tuleb valesti seatud ootustest.
Kui ootused ei täitu, kaalutaksegi papagoi edasi müümist. Ka müügipõhjused on erinevad. Paljudel juhtudel võib olla müümise põhjuseks mõni eluline probleem ning inimese suutmatus lahendada probleemi papagoid hülgamata. Hülgamise all pean silmas kohustustest vabanemist, mis papagoipidamisega kaasnevad. Enimlevinud papagoide hülgamise põhjused on järgmised: 1) valesti seatud ootused; 2) ajanappus linnuga tegeleda; 3) majanduslikud raskused; 4) lapse sünd; 5) allergia; 6) uue lemmiku võtmine; 7) elukorralduse ootamatud muutused; 8) peremehe surm.
Nagu eespool öeldud, on kõige sagedasem papagoidest loobumise põhjus valesti seatud ootused. Pean silmas arusaama, et kena papagoi on hea iseloomuga käelind, kes ei karju, ei hammusta, ei tee mustust ega tolmu ja ei kahjusta mitte kunagi mööblit. Tõsi on aga see, et sellist papagoid ei ole olemas! Koju toodud lind kohaneb uue keskkonnaga ja kui ta esimestel päevadel suurt häält ei tee ja on tagasihoidlik, siis mõne nädala möödudes hakkavad ilmnema papagoi tõelised instinktid ja iseloom. Selgubki, et papagoi võib kohati kõrvulukustavalt karjuda ja ka tema suhtlusviis on võrdlemisi vali.
Selgub ka see, et papagoi võib osutuda üsna metsikuks ja teda ei saa paitada, rääkimata käele võtmisest. Omanikku kohutab ka võimalus, et papagoi võib hammustada. Märgatakse, et papagoi toodab palju mustust ja tolmu ning koristustööd jätkuvad lõputult. Saatuslikuks saab see, kui papagoi närib mõnda hinnalist mööblieset ja kahjustab koduinterjööri. Inimene mõistab, et ta ei suuda lemmikuna pidada papagoid, kes ei vasta tema ootustele. Arvatakse, et linnul on halb iseloom, ja omanik ei oska abi otsida, kuidas papagoi pidamise ja õpetamisega toime tulla. Inimesed ei mõista, et need on valesti seatud ootused ja lind ei ole süüdi selles, mis on nende puhul loomulik ja iseenesest mõistetav. Korralik eeltöö jäetakse enne papagoi koju toomist tegemata, mille tagajärjeks on suur pettumus valesti mõistetud linnu suhtes.
Edasi selgub, et inimesel pole papagoiga tegelemiseks nii palju aega. Töö, kodutoimetused ja muud kohustused võtavad paratamatult suure osa päevast ja nii jõuab inimene arusaamiseni, et tal pole oma sulelisele piisavalt aega, ning tekib süütunne, mistõttu otsustatakse lind edasi loovutada. Arvatakse, et linnu teise kodusse loovutamine parandab linnu olukorda. Siinkohal pole tegemist mitte linnu heaolu hindamisega kui süütundest vabanemise sooviga, sest lind sai koju võetud valedel kaalutlustel ja hindamata tegelikku olukorda.
Papagoi vajab igapäevast tegelemist ja otsest suhtlemist peremehega, sest ta on sotsiaalne elusolend ning sõltub inimese tähelepanust. Kui ta ühtäkki kõrvale jäetakse, on suur oht käitumisprobleemide ja stressi tekkeks. Negatiivsetest muutustest ajendatuna tehakse otsus loovutada oma kallis sulelisest pereliige teisele ringile.
Sageli saavad papagoi hülgamisel määravaks majanduslikud raskused. Ka mistahes hästi kindlustatud perekonda võivad ühtäkki tabada rahalised raskused ja selle eest ei ole kaitstud mitte keegi. Raskustes olevad inimesed langetavad otsuseid tihti liiga kergekäeliselt ega hinda olukorda mõistlikult. See on tingitud raskest murekoormast, mille lahendamisele panustatakse kogu oma energia ja paraku jääb kodulemmikust papagoi tagaplaanile, sest temaga pole jõudu ega motivatsiooni tegeleda. Raske olukord avaldab survet lemmikust loobuda. Siinkohal ei taheta loobuda mitte linnust, vaid kohustustest, mis linnupidamisega kaasnevad. Ühelt poolt tahetakse lind endale jätta, kuid teiselt poolt tuntakse sügavat süütunnet ja arvatakse, et papagoi jaoks on parem, kui keegi teine tema eest hoolitseb.
Lapse sünd ei ole papagoi jaoks probleem, kuid pere jaoks saab probleemiks kodus peetav papapagoi. See, et papagoist tuleb loobuda juba lapseootuse ajal, on tulevaste vanemate väärarusaam. Tihti ei tulegi see otsus nii palju neilt endilt, vaid lähedastelt, kes mõjutavad nii tegema. Arvatakse, et last hakkab kimbutama allergia, papagoi kisa muudab lapse närviliseks või ohustab muudmoodi tema tervist. Lapse sünd peresse on kahtlemata elu suurim ja ilusaim sündmus ning lapsevanemad pühendavad lapse heaolule kogu oma energia. Unetud ööd ja ja suur koormus lapse hooldamisel muudavad vanemad väsinuks ja kõigele negatiivsele äärmiselt vastuvõtlikuks. Kui lähedased toovad välja samuti kõik negatiivse - kui kahjulik on lapsele papagoi ja kui palju ta lisakoormust tekitab -, siis seda lihtsamini hakatakse linnule uut kodu otsima.
Sellisel hetkel puudub noorel perel lisatugi koormuse jagamisel ja pädev nõu, kuidas toime tulla lapse hooldamise ja kasvatamisega ning ka papagoi kaasamisega. Lapselt ei tasu võtta linnuga kasvamise kogemust. Lastel lemmikupidamisest palju õppida – eelkõige empaatiavõimet. Lapsed, kes kasvavad üles võimalusega jagada oma elu papagoiga, tajuvad maailma palju mitmekesisemalt. Nad teavad, et lind on teistsugune ja linnu usalduse võitmine käib läbi järjepideva töö ning sõprussideme loomise. Laps õpib palju tänu linnule palju huvitavat, aga üksnes siis, kui vanem seda võimaldab, kartmata müüte, mis on pigem erandiks kui reegliks.
Allergia või mõni muu tervisemure on üks suur ajend, mille tõttu kiirustatakse papagoist loobuma. Tõsi on see, et tervisemure vajab mitmeid uuringuid, enne kui saab kindlalt väita, et selle põhjustajaks on lind. On ette tulnud olukordi, kus linnust loobutakse, kuid sümptomid püsivad. Hilisemate analüüside põhjal aga selgusid hoopis teised asjaolud, mis välistasid linnuallergia. Meditsiinis soovitatakse inimestel terviseprobleemi esinemisel tavaliselt kodulindudest vabaneda, süvenemata, kas see on üldse vajalik ja kas patsiendi vaevused kaovad siis.
Papagoisid saavad edukalt pidada ka allergikud, pöörates suuremat tähelepanu elukeskkonna puhtusele. Erandiks on kindlaks tehtud hingamisteede probleemid ja lindudest tingitud rasked allergiajuhused. Viimaseid juhuseid aga esineb tõeliselt harva. Näiteks inimestel, kellel on allergia kasside vastu, ei pruugi olla allergiat lindude vastu.
Enne papagoi koju toomist tuleks sügavalt mõelda linnu eale, kui vanaks ta võib elada ja oma eluplaanidele, kuidas sulelisest lemmiku koju võtmine teie eelistuste ja koduse elukorraldusega ühtida võiks. Väga tihti unistavad inimesed suurtest papagoidest, kuid lükkavad ostu edasi kalli hinna tõttu. Selle igatsuse kompenseerimiseks ostetakse odavam ja väiksem lind, kelle eluiga on samuti üsna pikk võrreldes tavapäraselt koduspeetavate lemmikute eaga. Aja möödudes unistused täituvad ja tuuaksegi suur papagoi koju. Millegipärast jääb üsna tihti just sellele väiksemale liigile, keda algselt osteti, kodus ruumi liiga väheks ja asutaksegi esimesele linnule uut kodu otsima. Suhtumine sarnaneb olukorraga, kus uuele sisustuselemendile ruumi tegemiseks on vaja vanast vabaneda, loovutades selle omanike arvates heasse kodusse. Põhjuseid, miks selline otsus tehakse, on mitmeid.
Tihti on ajendiks olukord, kus väiksemat ja suuremat liiki koos pidada ei saa ning ruumi kahele linnupuurile ei soovita eraldada. Samuti olukord, kui inimesel pole aega kahe erinevat liiki linnu jaoks, arvestades erinevaid vajadusi. See on koht, mis tuleks enne papagoi koju toomist endale selgeks teha - keda üldse soovitakse, millist liiki suudetakse osta ja üleval pidada nii, et ollakse ise rahul ja tagatud on ka papagoi heaolu. Tuleks välistada olukord, kus uut lindu ostes kaotame huvi vana linnu vastu. Ka ootamatult tekkinud uus lind ei tohiks olla põhjuseks vana linnu edasimüümises või äraandmises. Läbi tuleb mõelda olukord, kui ostame väikese linnu ja hiljem vastavalt võimalustele suurema, siis peab olema tagatud ohutus, et suurem väiksemale liiga teha ei saaks ja vastupidi. Suuri ja väikeseid liike on võimalik ühes ruumis pidada, kuid nende territooriumid peavad olema jaotatud ohutuse mõttes. Kooslendamise võimaldamine peab toimuma järelvalve all. Analoogselt käitutakse ka sellises olukorras, kus vana lind on arg ja ei ole käelind ja ta vahetatakse välja taltsa papagoitibu vastu. Sageli vahetatakse vana lind uue vastu, kui esimene lind ei vasta ootustele ja soovitakse endale teist huvipakkuvamat liiki. Toime tulemine mitme liigiga nõuab lisapingutust ja väljaminekuid. Sellega tuleb arvestada enne esimese papagoi koju toomist ja mõelda, kas olete pigem ühe linnu pidaja või olete valmis rohkem kui ühe liigi pidamiseks. Mitme liigi pidamisel ei tohiks oma võimeid ülehinnata ja linde liiga palju kokku koguda, kus kõigile ei jätku ruumi ega eluks vajalikke tingimusi. Ühe linnu pidamise pooldajad peaksid jääma selle ühe liigi juurde, keda igatsetakse osta ja teostama oma soovi õigel ajal ning linnu jaoks jäädava elupaiga mõistes, võtmata vahepeatuseks linnuliike, kellele hiljem huvi kadudes kodu otsida. Seda lihtsal põhjusel, sest teie koju toodud lind ei ole arvestanud sellega, et tema kodu jääb ajutiseks. Nii „murrate tema pisikese südame tükkideks“. Ärge unustage, et papagoidel on mälu ja nad mäletavad kõiki eluetappe oma elust.
Ootamatud elukorralduse muudatused võivad juhtuda väga äkki ja ei pruugi olla alati meeldivad. Inimene peab võtma enda peale otsustusmomendi edasisest muutunud elukorraldusest vastavalt kohustustele ja võimalustele, mis parasjagu olemas on. Inimesed ei tohiks aga unustada, et negatiivsed elukorralduse muudatused on alati ajutised. Mõnel juhul kulub negatiivsete elukorralduse probleemide lahendamiseks rohkem aega, mõnel juhul mööduvad probleemid kiiremini ja elu joondub lihtsamini tavapärasesse rütmi paika. Inimesed aga peaksid meeles pidama, et probleemid ei ole igavesed vaid on ALATI mööduvad. Kui sulelisest kodulemmik jääb probleemide keerisesse keset elukeskkonda – ei jäta see tema heaolu mõjutamata. Linnul võib avalduda suleprobleemide teke, käitumises avaldub agressiivsus või koguni lind haigestub stressist. Saabub järjekordne süütunne linnu ees ja kahjutunne tekkinud olukorra pärast, sest probleemide avaldumisel pahatihti jäävad kodulemmikud ja nende eest hoolitsemine tahaplaanile. Sellistes olukordades on selline asjade kulg loomulik ja nii saabub otsus papagoi heaolu nimel loovutada oma sulelisest kodulemmik teisele ringile. Papagoide hülgamisel saab saatuslikuks sellises olukorras töökoha kaotus, elukoha vahetus, lahutus, välismaale kolimine, elukvaliteedi langemine, ootamatu haigusseisund, probleemid perekonnas, pereliikme surm, raskete kohustuste lisandumine jne. Otsus loobuda oma papagoist nendest muredest tingituna tekib sama ootamatult, kui saabus ootamatu elukorraldus. Ühtäkki tekkinud probleemid panevad inimesi muutma oma seniseid tõekspidamisi ja üleastuma neist. Suutmatusest toime tulla raskes olukorras papagoid hülgamata minnakse lihtsamat vastupanuteed hetkeolukorrast tingituna ja kartuses tundmatu tuleviku ees. Tugev süütunne linnu ees paneb selle otsuse vastu võtma ja lootusetunne, et uus kodu lahendab kõik mured papagoi jaoks, julgustab selle sammu astumist. Süütundega lind loovutatakse teise kodusse ja endine omanik vabaneb kohustusest, millega ta raskel ajal toime ei suutnud tulla. Aja möödudes probleemid lahenevad ning saabub järelemõtlemise moment. Inimesed, kellega olen oma töös kokkupuutunud, on tõdenud, et kahetsevad siiralt otsust, et loobusid oma sulelisest perelemmikust ja tunnistavad ausalt, et ootamatud probleemid, mis alguses tundusid igavestikestvad olidki tegelikkuses ajutised. Tühjus hinges oma papagoi reetmise ees tekitab inimeses veelgi suurema süütunde, kui esmane süütunne, mille ajendil otsustati linnust loobuda. On aset leidnud veel kurvemadki loo kehvad lõpud, kus lind on uues kodus kehvematesse tingimustesse sattunud või koguni hukka saanud. Inimesed, kes seisavad raske olukorra ees ja kaaluvad papagoist loobumist, võiksid järele mõelda, kuidas uus kodu hakkab käituma probleemide tekkimisel? Kas uus kodu samuti otsustab teie linnust loobuda raskete hetkede esinemisel? Kas papagoist loobumine on tõesti ainus väljapääs raskes olukorras linnu heaolu nimel? Kas me ei näe teisi võimalusi või ei soovi näha neid võimalusi, mis välistaks papagoist loobumist? Kuidas me saame kindlad olla, et uus kodu on parim valik meie linnu jaoks? Selliste küsimuste esitamisega jõuame samasse punkti tagasi ja küsime endalt, kas linnu loovutamisega teise kodusse me soovime tõepoolest linnule parimat või soovime lihtsalt vabaneda kohustusest, mis emotsionaalselt on osutunud liiga raskeks lisaks raskele murekoormale ja meil puudub tugi mure ja kohustuste jagamisel? Vale otsus raskes olukorras võib osutuda pöördumatuks ja me ei saa mitte kunagi oma lemmikut tagasi... ka siis kui oleme ümbermõelnud ja eluraskused seljatanud.
Papagoi peremehe ootamatu surm tõotab paratamuid muutuseid linnu elus. Linnud tunnevad samamoodi leina ja eriti tugevalt siis, kui peremehega on lahutamatult koos veedetud palju aastaid. Kahtlemata on omaniku surm linnule emotsionaalselt valus ja nad tajuvad leinameeleolu ümbruskonnast ning lähedaste emotsioonidest. Puurilinnule on peremehe surm väljapääsmatu olukord ja tema saatus jääb sõltuma lähedaste otsusest. Paljudel juhtudel kadunukese lähedased ei ole valmis papagoile kodu pakkuma ja otsustavad uue kodu leidmise kasuks. Papagoide pikka iga arvestades võib juhtuda, et teie lind elab kauem kui teie. Sellele on raske ette mõelda, kuid see võimalus suurpapagoide puhul on rohkem kui tõenäoline. Inimesed peaksid mõtlema papagoi võtmise hetkel ka sellele, mis saab linnust siis, kui meid ühel päeval enam ei ole. Ennetavalt tuleks rääkida lähedastele enda eelistustest ja ootustest uue kodu osas oma lemmiku jaoks juhuks, kui selline erakorraline olukord peaks aset leidma. Võimalusel uueks koduks oma lemmikule, võiksite kaaluda lähedaste ringi, kes on ka linnu jaoks tuttavad.
Olukorrad on väga erinevad, mis ajendavad inimesi oma lindudest loobuma. Tähtis on see, et enne, kui see raske otsus vastu võetakse, oleksid kaalutud kõik võimalused linnuga toime tulemiseks, et ta kodu säiliks oma kodus armastatud perekonnas. Papagoi jaoks on emotsionaalselt palju raskem ja stressitekitavam sunniviisiline elukeskkonna vahetus kui ajutise pereprobleemi üleelamine oma pererahva seas omaks saanud kodukohas. Olukorrad on nii erinevad ja kõik inimesed on erinevad. Võimekus probleemidega toime tulemisel on samuti erinev. On tõeliselt palju mooduseid, kuidas toime tulla rasketel aegadel oma perelemmikuid hülgamata. Tähtis on see, et osatakse õigel ajal otsida abi, kuidas seda teha. Abi õigel ajal ja õiges kohas hoiaks ära mitmeid „purunenud kodulemmikute südameid“. Loomulikult on olukordi, kus linnule uue kodu otsimine on vältimatu ja hädavajalik, kuid valdav enamus loobub lindudest liiski liiga kergelt. Soovin, et igas kodus, kus sünnib papagoi soetamise soov, oleks see otsus hästi läbimõeldud, et tulevikus oleks vähem neid papagoisid, keda enam ei vajata.