Loomakaitsjad päästsid Eesti ajaloo suurima kassikoloonia

Ühtekokku loendati üle 80 haige ja alatoitumuses oleva kassi. See arv lähiajal suureneb, sest viis kiisut on kohe poegimas. Lisaks on umbes 10 kassi vabapidamisel ja nad pole reeglina kohal. 

Hoiukodudesse on juba toimetatud 43 kassi ja kassipoega. Lähikuudel lammutamisele minevates lagunemisohtlikes hoonetes elavad täna veel paraku ka need 31 kassi, kes on juba steriliseeritud ja kastreeritud – nemad vajaksid esmajärjekorras ümbermajutamist, et jätkata ettenähtud raviga. Uue kodu on leidnud 11 kassi. Soomlased on broneerinud viis kiisut, kes paraku veel ootavad vaktsineerimist, kiipimist ning passe, et üle piiri reisida. Ühe kassipoja jaoks jõudis abi kohale liiga hilja. Liit teavitas Alliklepa kassikoloonias valitsevast olukorrast veterinaar- ja toiduametit ning palus alustada menetlust.

Alliklepa kassikolooniale pani aluse eelkõige Tallinnast ja Ämarist hulkuvaid kasse püüdnud ning neid omavoliliselt võõrale territooriumile toimetanud vanaproua, kes enda arvates loomi aitas. Paraku jättis proua kokku kogutud loomad steriliseerimata-kastreerimata ja olukord väljus kiiresti kontrolli alt. Loomakaitsjad peavad proua käitumist äärmusliku loomaarmastuse ilmekaks näiteks, mil suur soov loomi aidata pöördub ühtäkki hoopis loomade väärkohtlemiseks. 

Eestimaa loomakaitse liidu Lääne-Eesti piirkonna juhi Kaija Paalbergi sõnul on eelkõige puudus hoiukodudest, sest nii suure hulga kasside ravimine ning neile ajutise peavarju ja uute kodude leidmine on väljakutse, millesarnasega pole eesti loomakaitsjad varem kokku puutunud. «Algselt oli proua väga koostöövalmis ja aitas kasse kliinikusse toimetada. Täna on ta meelt muutnud ja eirab probleemi. Lisaks esitab ta väidetavalt erinevatele ametkondadele kaebusi seoses kasside päästmisega, aga see ei takista meid neid loomi aitamast.»

«Meil oli võimalik tasuda 20 kassi steriliseerimis- ja kastreerimiskulud. Lisaks võtsime oma hoole alla 8 haiget kassipoega. Me tegime seda suurima rõõmuga, sest taolise koloonia likvideerimine nõuab igakülgset koostööd,» ütles MTÜ Nurru ometi juht Kertu Jukkum.

Suurem osa operatsioonidest teostati Kopli Loomakliinikus ja sealse loomaarsti Kelli Lomperi sõnul oli paljude kliinikusse toodud loomade tervislik seisund murettekitav. «Kassid põevad ülemiste hingamisteede viirushaigusi. Samuti on enamus neist alatoitumuses ning nakatunud nii sise- kui ka välisparasiitidega.»

Loomakaitse liidule on oma abikäe ulatanud Soome loomasõbrad ja ka Rootsist pärit vabatahtlik Cim Aaje: «Ma ei ole loomakaitsega tegeletud 29 aasta jooksul näinud nii suurt kassikolooniat ja nii haigeid loomi! Üks pisike kassipoeg oli nii usse täis, et tal ei liikunud isegi tagumised käpad. See on täielik šokk, aga loodetavasti saame hakkama, sest ka Helsingi Loomakaitse Ühing on lubanud appi tulla.»

Loomakaitse liidu juht Heiki Valner pidas läbirääkimisi kinnistuomanikuga, et leida probleemile loomasõbralik lahendus: «Reeglina kinnistuomanikud ignoreerivad probleemi ja üritavad võimalikult odavalt asjaga ühele poole saada. Antud juhul õnneks nii ei ole. Kinnistut omav ettevõte teeb koostööd ning on valmis toetama kasside transporti, esmast ravi ja toidu muretsemist. See pole pelgalt mainekujunduslik trikk, vaid nad tõepoolest soovivad, et kassid ellu jääksid ja uued kodud leiaksid. Taolist positiivset suhtumist ja mõistmist pole ma veel oma üheksa-aastase loomakaitsja karjääri jooksul kohanud.»

Eestimaa Loomakaitse Liit vajab täna rohkem kui kunagi varem kaasmaalastest loomasõprade abi. Headel inimestel, kes saavad sõbralikele ja inimesest mittevõõrdunud kassidele pakkuda ajutist hoiukodu, palutakse helistada telefonil 53 463 593 või kirjutada info@loomakaitse.eu.