Vabatahtlikud kõndisid metsise hüvanguks 4500 kilomeetrit

Metsis.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) eestvedamisel toimusid 4.–15. juunil Eesti ajaloo suurimad metsisetalgud Virumaa ja Soomaa rabaserva metsades. Kokk osales 11 talgul 200 vabatahtlikku nii Eestist, Suurbritanniast, Saksamaalt, Lätist ja Valgevenest.

Metsisetalgutel uuriti läbi märkimisväärne 150 ruutkilomeetri suurune ala, millest 65 ruutkilomeetrit oli Soomaal ning 85 ruutkilomeetrit Virumaal Ohepalu, Agusalu, Tudusoo ja Sirtsi looduskaitsealadel või nende piirialadel ning Lahemaa rahvuspargis Laukasoos.

Talgutöö ise kestis terved pikad päevad – instrueerimine ja kaardimaterjalide jagamine toimus varahommikul, seejärel anti igale talgulisele või talguliste paarile päeval läbiuurimiseks 40–60 hektarit metsa või soomaad ning õhtul toimus andmete kogumine ja andmeankeetide parandamine. Talgulised käisid uurimisaladel enamasti üksinda ja kaardi järgi ning märkisid GPSi või nutitelefoniga üles kõik metsise ja teiste kanaliste leiukohad. «See oli mul esimene kord mingit linnuliiki metsas taga ajada. Maalapp oli väga suur, mis tuli läbi käia. Mu jalad olid veel kolm päeva pärast talguid mu peale pahased,» võttis muidu väga positiivse kogemuse kokku vabatahtlik Eero Väin. «Kahjuks ma metsist ei kohanud, kuid see-eest komistasin kährikupere otsa. Looduses ikka juhtub nii, et lähed üht otsima ja leiad midagi hoopis muud,» lisas ta.

Metsisetalgute käigus kaardistati ja koguti edasiseks määramiseks ka sulgi, väljaheiteid ja muud infot, mille abil teadlased saavad metsise ja teiste kanaliste olukorda nüüd täpsemalt analüüsida. Lindude ja nende tegevusjälgede leidmisel juhendasid vabatahtlikke Tartu Ülikooli teadlased, kes õpetasid metsas vajalikke asju märkama ja võimalikult vähe sealseid asukaid häirima.

Vabatahtlikud nägid vahetult 300 kanaliste isendit ja ligi 50 pesakonda, kellest 12 oli metsise, 30 laanepüü ja 4 tedre oma. Lindude tegevusjälgi leiti aga tuhandeid. Kõige enam leiti jälgi kanalistest Tudusoo ümbrusest ja Kikepera loendusalalt. «Praegu käib teadlastel läbiuuritud alade ja leidude analüüs. Hetkel võib aga öelda, et ega metsise eluolu ikka kiita pole – märgati 33 ilma tibudeta metsisekana, mis näitab, et suurem osa metsistest on paraku järglasteta,» kommenteeris metsisetalgute esialgseid tulemusi ornitoloog Urmas Sellis. «Täpsed põhjusi on veel vara öelda. Oma osa on kisklusel ja maastikul, millel metsised pesitsevad ja elavad. Seda talgute tulemuste põhjal nüüd edasi uurimegi. Näiteks leidsid vabatahtlikud ka 40 murtud kanalist ja rüüstatud pesakohta, mis annab meile väga olulist infot piirkonna kiskluse kohta,» lisas ta.

Metsis on oma silmatorkava käitumise, erilise toiduvaliku ja koguka keha tõttu ökosüsteemis habras lüli. Tema kadumine osadelt põlistelt asualadelt ja arvukuse märgatav langus on väga murettekitav. Alles jäänud metsised asustavad meie mail tihti rabaservade vanu männikuid, kus on piisavalt neile sobivaid toidutaimi, rasket lindu kandvaid okslikke männipuid ja varjumispaiku kiskjate eest. Linnu täpne elupaigakasutus ja sündivust-suremust mõjutavad tegurid vajavad veel täpsemat uurimist ning selleks oligi vaja ka talguliste abi. Talgutel kogutud teadmiste abiga saab selle uhke linnu kaitset ja tema eluolu mõjutavaid tegevusi, sealhulgas soode taastamist paremini planeerida. Metsis kuulub Eesti kaitstavate liikide II kaitsekategooriasse ja on määratud Euroopa Nõukogu linnudirektiivi I lisa liikide hulka.