Eestimaa Loomakaitse Liit sai möödunud nädalal kolm teadet hüljatud kassipoegadest ja kutsikatest, ühtekokku jäeti saatuse hoolde kaheksa loomahakatist. Üks karp koos kassipojaga leiti Tartust, kilekott koos teisega Rakverest.
Loomakaitsjad: steriliseerige lemmikud, ärge hüljake nende soovimatuid järglasi
18. aprill 2016, 12:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alatskivi alevikus, Olerexi tankla kõrvalt leiti aga tolmuimeja karp kuue kutsikaga. Kõik loomalapsed olid jäetud bussipeatustesse lootuses, et mõni heasüdamlik inimene nad üles korjab ja kodud leiab. Lisaks anti liidule teada ka Võrumaalt leitud kilekotist, mille sees olid paraku juba surnud loomad. Loomakaitsjad ja –arstid panevad inimestele südamele, et nad steriliseeriks ja kastreeriks oma lemmikloomi, mitte ei hülgaks hiljem nende soovimatuid järglasi!
«Me ei eutaneeri ruumipuuduse tõttu ühtegi looma, aga loomahülgajate karistamatu tegutsemine seab varjupaigad väga suure surve alla ja kui tekib loomade üleküllus, karmistuvad ka hindamiskriteeriumid, ning löögi alla sattuvad ka näiteks vähem sotsiaalsed või mingite käitumishäiretega loomad, keda ruumikülluses püütakse siiski veel aidata/sotsialiseerida,» ütles Tartu Koduta loomade varjupaiga projektijuht Kirke Roosaar. «Alatskivilt leitud kutsikad on terved ja tänaseks on kõigile ka soovijad olemas. Pärast karantiiniaega ja vajalikke protseduure lähevad nad uutesse kodudesse, aga loomade kuhjudes ei pruugi tulevikus sugugi mitte kõigil leitud kutsikatel ja kassipoegadel nii hästi minna.»
Loomade Kiirabi kliiniku arsti Valdeko Paaveli sõnul on steriliseerimine-kastreerimine ehk looma suguvõimetustamine suhteliselt lihtne ja standartne operatsioon. «Iga operatsiooniga kaasneb mõistagi narkoosi ja haavade risk, aga veterinaaria areng on viinud võimalikud ohud pea miinimumini. Tegelikult on soovimatute järglaste ja mittesteriliseeritud loomade terviseriskid elujooksul tunduvalt suuremad.»
«Täna hukatakse Eestis paraku veel tuhandeid lemmikloomi, kes tekivad sellepärast, et inimesed ei leia või ei taha leida oma lemmikute steriliseerimiseks-kastreerimiseks raha. Soovimatud järglased hüljatakse tänavale või metsa alla, aga paljud n-ö «lahendavad probleemi» ning hukkavad koera- ning kassilapsed oma käega,» ütles Eestimaa Loomakaitse Liidu juht Heiki Valner ja lisas, et taoline tegevus on kehtivate seaduste kohaselt üheselt keelatud ning kriminaalkorras karistatav.
Eestimaa Loomakaitse Liit kutsub loomaomanikke üles oma lemmikuid steriliseerima-kastreerima, sest see hoiab ära soovimatute järglaste sünni ning te ei pea nende tapmisega oma käsi määrima. Loom ja tema järglased on omaniku vastutusel ning steriliseerimise-kastreerimise läbi on võimalik vähendada väga oluliselt hulkuvate tänavaloomade arvu. Lisaks pikendab suguvõimetustamine tegelikult ka lemmikloomade eluiga. Loomad muutuvad rahulikemaks, neil kaob vajadus kodust ära joosta ning ka märgistamisvajadus väheneb tunduvalt või kaob sootuks.