Varjupaik rõõmustab: Kuu aega seigelnud koer jõudis tagasi koju

Ühel lumisel hommikul Haanjamaal laseb taluperemees Kuki ja Muki - pere noore ja vana koera - jooksma. Muki, kel turjal juba kümme aastat, teab, et tark ei torma. Ometi kadus tema mõistuseraasuke koos pooleaastase Kutiga seiklust alustades ning kui peremees lõuna paiku taas koduõuel oli, ei paistnud Mukit kusagilt.

Algul ei tekkinud paanikat, sest Muki polnud kunagi kadunud olnud. Ent siis süvenes pererahvas mure. Tundidest said päevad ja nädalad, ent Mukit ei olnud kuskil. Kuna mure ei saanud enam suuremaks kasvada, asendus see lootusetusega.

Nädal tagasi rändas prügikasti Muki pass, ent perenaine sirvis endiselt varjupaikade kuulutusi, lootuses tuttavat kuju leida... kuni leidiski. Üleeile õhtul vaatas Võru koduta loomade varjupaiga lehelt vastu Muki, kes oli leitud juba reedel Võru linnast, 18 kilomeetri kaugusel oma kodust, kuu aega pärast kadumist.

Peremees kirjeldas oma tunnet lihtsalt: «Hää miil oli». Eile hommikul ootas peremees varjupaiga värava taga ning kutsus Mukit. Koer tuli, miilustas läbi võreaia ning ei liikunud sammugi kaugemale. Koos oodati ära tööle saabuvad varjupaiga töötajad. Eile oli Muki elu parim päev, pärast kuu aja ning 18 kilomeetri pikkust seiklust jõudis vanamees taas koju!

Muki suu jääb paraku seikluste kohalt lukku. Koer oli leides korralikus toitumuses ning ei näidanud ka kurnatuse märke.

Varjupaik saadab tänusõnad edasi kõigile, kes aitasid Mukil tagasi koju saada. «Head inimesed, aitäh, kes te märkate eksinud looma ja teatate sellest varjupaigale! Tänu teie tähelepanelikkusele võib mõnigi seiklev loom taas oma koju jõuda ja juba lootuse kaotanud pereliikmeid rõõmustada!»