Energiapomm Puma armastab inimesi

Seitsmekuusele Pumale polnud Winter Cup esimene, vaid perenaise Kadi Järve sõnul on ka varem end näitamas käidud. Laupäeval pälvis Puma kõigist kutsikatest teise koha.

Enne ringi minekut Järvega kohtudes ei näita perenaine mingeid närvilisuse märke. Samal ajal, kui teised koeraomanikud hoolealuseid kammivad, föönitavad või lausa raseerivad, jääb Järve rahulikuks. Üks põhjus on kindlasti selles, et ka Järve korraldab koertenäitusi ning kodus olev spanjel on usin näitustel käija. «Temaga on väga lihtne: võtad puurist välja, paned rihma otsa ja pühid nii-öelda tolmu pealt ära,» naerab Järve Pumaga näitustel käimist. Samas tõdeb perenaine, et ka spanjelit on võrdlemisi lihtne hooldada: koera peab hoolikalt pesema ja kindlasti kammima.

Krutskeid jagub

Puma on iseloomult tohutu energiapall, kuid jääb teiste koertega pigem rahulikuks. Samas armastab ta inimesi: puhtaks peseb ta kõigi soovijate näod ja paikäest ei ütle Puma vestluse jooksul ära kordagi. Järve märgib, et olenemata sellest, et Puma inimesi armastab, ei pruugi kõik kahejalgsed seda sama tunda. Nimelt on staffordshire'i bullterjeritel kurja võitluskoera maine ning seetõttu hoiavad inimesed tänaval pigem kaugemale.

Temperamenti on Pumal samuti küllaga: nimelt oskab lemmik oma solvumist hästi välja näidata. «Ta jätab kohe meelde, kui teed midagi sellist, mis talle ei meeldi,» selgitab Järve. Näiteks hiljuti küüsi lõigates tuli Puma küünest verd ning koer heitis solvunult voodisse, andes märku, et tehtud valu ei lähe tal niipea meelest.

Usin bullterjer Puma kaalub tervelt 13 kilogrammi ning jõudu on koeral rohkem kui küll. «Kõik arvavad, et väike koer, mis teda siis kinni hoida ei ole, aga ta sööstab madalalt,» räägib Järve ning lisab, et teda pole Puma veel pikali tõmmanud, kuid kodus võib koer jõuga lahti prõmmida kõik uksed, kui ta vaid tahab.

Kuidas ringis läks?

Siis on Pumal aeg ringi minna. Ainsa kutsikana ringis kõnnivad Puma ja Järve kohtuniku ees ning perenaise elukaaslane Karlis Hallik selgitab, mis täpsemalt toimuma hakkab. «Esimene kord lastakse liikuda ja siis katsutakse läbi,» selgitab Hallik. Tõsi, kohtunik uurib Puma hambaid ning katsub koera tervenisti läbi. Seejärel on aeg värviliste paberilehtede käes, mis demonstreerivad kohtuniku hinnangut. Värve on neli: punane tähistab kõige paremat, sinine väga head, kollane head ning roheline rahuldavat. Hallik tõdeb, et inimesele, kes koertenäitusega sina peal pole, võib toimunu parajalt segaseks jääda.

Näituselt naaseb tandem kahe rosetiga: üheks on tõu parim kutsikas ning teiseks eriauhind. Viimase võib saada näiteks selle eest, kas tegemist on hea tõu esindajaga või mitte. Kohtunikult saadud hinnang on üdini positiivne: kiidetakse Puma suurepärast seljajoont, karva ja saba. «Väga paljulubav,» seisab hinnangus.

Sõbralikku ja energilist Pumat ei väsitanud näituseringis jooksmine kübetki ning ta hüppab igas suunas rõõmsalt edasi, heites pilku aeg-ajalt maiustuste koti poole. Preemiaks pakub Järve koerale maksakotletti. «Ise sööd nuudleid, aga koerale annad maksakotletti,» naerab Järve. Selgub, et kui Puma õiged tuurid üles võtab, pole pääsu kellelgi. «Teist koera kisub kõrvadest ja lõuanahast,» selgitab Järve, lisades, et Puma käib kiusamas ka perenaise vanemate 16-aastast kassi. Kodus pole Puma küll midagi ära lõhkunud, kuid vanemate juures on koer närinud uksepiita ja kiskunud linoleumi.

Pärast näitusemöllu otsustasid Järve ja Hallik Pumat premeerida käiguga detsembris avatud Pet City keskusesse. «Kahju, et Tartus midagi sellist pole,» sõnab Järve, selgitades, et kui vastavatud loomakeskusesse võib lemmiku kaasa võtta, siis Tartus ei või koeraga poeukse lähedalegi minna.