Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi toob välja põhjused, miks tiivulised üha enam linnades pesitseda armastavad.
Teadur: miks linnud üha enam linnadesse elama tulevad?
14. jaanuar 2016, 12:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühelt poolt mängib rolli soodsam mikrokliima – linnades köetakse ja suures osas jääb paigale ka päikesest tulev energia. Võrdluseks: kui muru temperatuur on näiteks 27 kraadi, siis asfaldil on samal ajal kuuma juba 49 kraadi. Sestap muutuvad linnad varakevaditi lindudele maapiirkondadega võrreldes märksa varem elamiskõlblikumaks ning sulelised saavad hakata varem pesitsema, sest sobilikke kohti on piisavalt, kirjutab ERR Novaator.
Tähtsat osa etendab ka rikkalik toidulaud. Pole ju sugugi harv vaatepilt, kus inimesed ise linde toidavad. «Linnutoidu müügikäive aastas ulatub Suurbritannias 200 miljoni naelani ja USAs koguni 3,5 miljardi dollarini,» ütles Mägi. Samuti pistavad linnud nahka prügikastidesse ning mujale linnaruumi vedelema jäetud toidu. «Omaette küsimus on sellise toidu kvaliteet,» märkis teadur. Sellest, et leidlikkusest tiivakandjatel linnas elades puudust ei tule, annab märku ka tõik, et mõned linnud vooderdavad oma pesi isegi suitsukonidega.
Pealtnäha võiks arvata, et ühe soodustava tegurina liigub linnades vähem tiivulisi ohustavaid kiskjaid. Samas elavad asulates kassid, kes tarvitavad toiduks päris suure hulga loomi. Lisaks hiirtele, rottidele ja muudele olenditele söövad USAs kassid aastas ära 2,4 miljardit lindu. Nõnda võivad nad mõnes piirkonnas mõjutada maas pesitsevate lindude populatsiooni.