Šaakal lisati Eestis kütitavate ulukite nimekirja

Tavaliselt elavad šaakalid palju soojematel maadel kui Eesti, kuid nüüd on esimesed isendid jõudnud ka siia.

FOTO: Vikipeedia

Keskkonnaminister kinnitas jahieeskirja muudatuse, millega muuhulgas lisati kütitavate väikeulukite nimekirja šaakal ning sätestati nende küttimiseks lubatud jahipidamisviisid ja -aeg.

Esimest korda määrati šaakal kui liik Eestis jahikaamerate abil mõned aastad tagasi. Alguses arvati, et šaakal on võõrliik, kuid tänaseks on kindlaks tehtud, et šaakal on meile levinud looduslikul teel.

Šaakal on oma suuruselt karu, hundi ja ilvese järgi neljas kiskja meie aladel, kes murrab ka väiksemaid koduloomi. Arvestades šaakali kiiret sigimisvõimet ja suhteliselt varjatud eluviisi võib temast kiiresti saada nuhtlus meie lambakasvatajatele ja seetõttu ka poollooduslike koosluste hooldamisele ja seal pesitsevatele linnuliikidele.

Lubatud jahipidamisviiside ja jahiaja määramisel on lähtutud liigi spetsiifikast ning Eesti jahipidamiskultuurist ja tavadest. Šaakal on bioloogiliselt ja käitumiselt väga lähedane hundile, mistõttu on keskkonnaministeeriumi hinnangul otstarbekas lubada kasutada šaakalijahil hundijahi küttimismeetodeid ja  vahendeid ning sätestada hundiga sama jahiaeg. Šaakali küttimisele ei ole esialgu planeeritud sätestada arvulisi limiite.

Kuna šaakali ökoloogiast on vähe teada, on tema kohta täiendavate andmete kogumine väga oluline. Seetõttu tuleb kütitud või surnult leitud šaakalist koheselt teavitada Keskkonnaametit.