Üha rohkem tuleb kaebusi väikestest kohtadest, kuidas ametnikud lintšivad isetegelikult peremeheta loomi näiteks rotimürgi või muude nippidega, et ebamugavatest seadustest kõrvale hiilida.
«Pealtnägija»: hulkuvate kasside isetegelik hukkamine võib viia ametniku uurimise alla
3. detsember 2015, 08:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ETV saade «Pealtnägija» vahendas Kullamaa vallas vaimupuudega inimestega tegeleva Koluvere Kodu lugu, kus hoovi peale toodi kolm aastat tagasi kassipere. Nüüd on kassipere muutunud 17-pealiseks kolooniaks, vahendavad ERR Uudised.
Hooldekodu juhataja Tiia Topper on korduvalt palunud kasside varjupaika viimist, aga see on olnud tulutu.
Kirjas Kolivere Kodu kassikoloonia ütleb vaid, et «Juhtum väidetavalt hulkuvatest kassidest Koluvere külas ei kuulu meie poolt lahendamisele, sest kirjeldatud juhtumi puhul oli tegemist Koluvere Kodu kassidega, keda hooldekodu kliendid toidavad ja omaks peavad. Asutuse juhtkonna poolt on lubamatu kasse ühel hetkel nimetada hulkuvateks kassideks ja eeldada, et omavalitsus nende asutuse probleemiga tegeleks.» Topperi sõnul hooldekodu elanikud kasse siiski enda omaks ei pea.
Koluverest ida poole jääb Jõgeva vald ja elanikud, kes pole kohaliku omavalitsuse tööga rahul. Kassiaktivist Mairi on veel kriitilisem.
«Ma nüüdseks tean küll väita, et aastaid rikutakse mitte ühte seadust, vaid mitut, mis reguleerib koduta loomade probleemi. Ehk see, kuidas need loomad kinni püütakse – seda teeb vallaametnik ise, kes teab, mis viisil. Seejärel nad eutaneeritakse iseseisvalt. Kes seda täpselt teeb, kus seda teeb - kurjad keeled räägivad, et jahimehed kutsutakse appi, räägitakse sellest, et nad uputatakse,» sõnas Mairi.
Seadus ütleb, et kui tänaval eksleb mõni koduloom, peab kohalik omavalitsus tema eest vastutuse võtma: kas viima ta varjupaika või 14 päeva tema eest hoolitsema. Pärast 14 päeva on õigus loom eutaneerida, kusjuures ainult ametliku veterinaari käe läbi. Loomakaitsjad on seda meelt, et omavalitsused ei oska või ei taha koduta loomadega inimlikult ümber käia.
Eesti Loomakaitse Seltsi tegevjuht Henry Vürst sõnas, et on neid omavalitsusi, kus ei taheta üldse loomadega tegeleda, lisaks püütakse 14 päevast ümber saada ning arvatakse, et hoiukulude vältimiseks kiiresti eutaneerida. «Eutaneerimisel tehakse meil ka igasuguseid trikke. Seaduse järgi peaks see käima veterinaari kaudu ikkagi süstidega, siin on neid mürgitatud, lastud jahimeestel tappa. Noh ilmselt on igasuguseid õudusi veel, millest me ei tea, eksju,» lisas Vürst.
Peamine põhjus, miks omavalitsused püüavad loomade varjupaika viimisest kõrvale hiilida on raha. Nii püütakse loomad sokutada eraisikute õlule või eutaneerida loomi enne 14 päeva tätumist.
Ühe looma viimine Jõgevalt Rakvere loomade varjupaika maksab ligi 89 eurot ning abilinnapea Ants Prii teeb kalkulatsiooni, mida tähendab kassikoloonia likvideerimine. «Kui lastetoetus on 30 eurot, kuidas see siis nüüd mõistlik on? See on meile lisakulu. Eelarvesse on meil need rahad arvestatud - 1500 eurot oli selleks kuluks meil ette nähtud,» sõnab Prii.
Prii väidab, et ükski loom ei jää varjupaika viimata ning varjupaigas pole kasse seepärast, et neile otsitakse sotsiaalmeedia kaudu uus kodu.
«Me kahtlustame, et need on rebased, kes on probleemi kuidagi pisendanud. Mina ütlen, et Jõgeva linnas ei ole probleemi,» ütles abilinnapea.
Vaata täispikka «Pealtnägija» videot siin.