Tartu Ülikoolis psühholoogiat tudeeriv Karl Lomp püüdis metsa minnes pildile kaku.
Päevapilt: Uudishimulik kakk
13. november 2015, 12:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Selle pildi lugu on ootamatu selle poolest, et metsa läksin hoopis teise eesmärgiga: kaardistada enda jaoks uut kohta,» räägib Lomp, lisades, et kuna ilm oli sügisene ja hall, siis pildi saamise lootusi ta ei hellitanud.
«Olin juba oma ringi lõpetamas kui äkki kuulsin pigem valju tihaste vihast vigisemast eemalt võsast. Mõtlesin, et pole täna õiget pilti saanud, et võib-olla vigisevad need tihased vähemalt asja pärast,» räägib Lomp ning sõnab, et läks võimalikult vaikselt hääle suunas. Hetk hiljem avastas ta, et on hoopis ise kellegi silmis, sest viis meetrit hiljem kohtus Lomp kellegi kollaste silmadega. Elevus oli sel hetkel kirjeldamatu.
«Kuna ma ei olnud varem ühtegi kakku eriti lähedalt näinud, siis see oli kohe midagi erilist. Väike kakk vaatas mind võsast hoolega, enne kui otsustas lennata sellele puutüükale, mida pildil näha. Seal ta siis istus ja vaatas ringi. Kord mind, kord tihaseid,» sõnab Lomp lisades, et alles siis sai ta aru, et oli hiilides kaku jahti seganud.
Kakk lubas end pool minutit pildistada ning seejärel otsustas edasi lennata. «Viimase hämmastava asjana mainin ära, et hoolimata sellest, et linnumäärajates kirjeldatakse värbkakku kui kuldnokaga enamvähem sama suurt lindu, siis see võrdlus ei jõudnud mulle enne täpselt kohale, kui seda tegelast ise nii lähedalt nägin,» sõnab Lomp.