Setomaale väljaehitatav Eesti-Vene piir ei tohi takistada ulukite liikumist, sest muidu hakkab metsloomade arvukus Eestis langema.
Keskkonnaagentuur: ulukitara rajamine idapiirile võib Eesti loomade populatsioonid välja suretada
20. oktoober 2015, 14:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riik teeb jõulisi ettevalmistusi Eesti-Vene piiri väljaehitamiseks Setomaal, vahendas ERR Uudised.
Siseministeeriumi euroliidu ja välisuhete osakonna nõunik Tõnu Hunt ütles, et järgmise aasta esimene pool kulub eelkõige projekteerimistöödele.
Hundi sõnul rajatakse piirile ulukitara, liivariba ja veel üks kõrgem tara. «Küll ei tule selline lahendus kogu 136 kilomeetri ulatuses,» nentis Hunt. Samas lisas ta, et kogu piiri ulatuses rajatakse ulukitara, mis ei ole kõrge - tegemist on natuke üle meetri kõrguse piirdega.
Ulukitara peaks just väikeulukite liikumist piirama, kuna väga palju piirivalve ressurssi läheb selle peale, et väikeulukite liikumisele reageerida.
Keskkonnagentuuri keskkonnanalüüsi osakonna juhtivspetsialist Lauri Klein aga ütles, et väikeulukite ja teiste loomade liikumist ei tohiks takistada.
«Kui me paneme piirile tara, mis ei võimalda loomadel teistest riikidest Eestisse tulla, mis on väga vajalik, siis loomade populatsioonid, sellises väikeses riigis nagu Eesti, lihtsalt surevad välja,» selgitas Klein.
Tema hinnangul peaksid ministeeriumid võtma planeerimise faasis ühendust ekspertidega.
Ka Läti püstitab idapiiri väljaehitamise raames Vene piirile 90 kilomeetri pikkuse tara, kinnitas nädalavahetusel Läti siseminister.
«Nagu meie keskkonnaminister alles hiljuti naljaga pooleks, nagu ta tihti asju ütleb, ütles, et kui loomad lõunapiirile rajatavast tarast üle ei saa, siis nad tulevad ümber nurga Läti kaudu,» sõnas Klein.
Ta leidis, et kui lõunanaabrid tara rajavad, siis kaob loomadel ka ministri poolt välja pakutud lahendus.