Laborikatsetest päästetud šimpans Henriettale on hakanud meeldima nukk, mida ta nunnutab ja kiigutab lakkamatult, nagu see oleks tema poeg.
17 aastat puuris elanud šimpans hoiab nukku nagu oma last
17. september 2015, 13:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
48-aastane šimpans Henrietta elas nooruses Aafrikas enne seda, kui ta kinni püüti ja müüdi laborile katsete tegemiseks biomeditsiini valdkonnas.
Kui enamik šimpanse hoitakse laborites täiesti üksi oma puurides, siis Henriettal oli õnne ja ta sai jagada puuri teise šimpansiga. Kooselu sõber Tamiga aitas neil mõlemal paremini taluda varasemat rasket elu.
Henrietta elu laboris algas 1985. aastal ja ta veetis seal 17 aastat puuris. 2002. aastal päästeti ta laborites kasutatavate šimpanside päästmisega tegeleva organisatsiooni Save the Chimps poolt.
Vaatamata trellide taga veedetud pikale ajale on Henriettal säilinud palju armastust, mida ta tahab väljendada ning on leidnud selleks oma mooduse.
Henrietta armastus inimese kujuga nuku vastu üllatas Save the Chimps liikmeid, sest Henriettal ei ole kunagi endal järglasi olnud.
Henrietta tähelepanu oma «beebi» vastu näitab, et tal on emalikke oskusi ja tundeid. «Ta hoolitseb nuku eest ja suudleb, ning tundub isegi, et proovib olla lapsehoidja,» täheldasid šimpanse päästva organisatsiooni esindajad.
Kuna nukk ei ripu Henrietta küljes, nagu teeks seda šimpansi-beebi, paneb ta nuku oma reite ja kõhu vahele nii, et ta saab nukku endaga kaasas kanda.
Võimalik, et Henriettal ei ole kunagi olnud oma perekonda, kuid koos oma nukust beebi ja sõpradega on tal nüüd tänu päästeorganisatsisoonile elu täis armastust.
Henriettale sarnase saatusega ahvide eest hoolitsemisele kulub organisatsioonil Save the Chimps aastas 16 000 dollarit ehk üle 14 000 euro.