Galerii: Ebatavalised linnupesad

Aili Ohlau
, Lemmik.ee toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Osa lindudest läheneb pesaehitusele üsnagi loominguliselt, meisterdades selle ebatavalistesse kohtadesse või ebaharilikust materjalist. 

Tuntuimad hoonetesse, masinatesse või teistesse inimestele kuuluvatesse paikadesse ja esemetele pesaehitajad on suitsupääsukesed, linavästrikud ning kärbsenäpid. 

Osad sulelised oskavad oma pesa sealjuures ehitada sellisesse kohta, et panevad inimesi mõtisklema – kas linnupoegade heaolu või nendi endi mugavus. Hiljuti näiteks tegi linavästrik Soomes oma pesa kortermaja ette „pargitud“ jalgratta korvi. Omanik kinnitas, et enne ta ratast ei kasuta, kui pojad on suureks sirgunud.

Kadi Särgava sõnul tegi nende maakodus oleva silikaatvoodriga puitkarkassmaja saepurusoojustuse sisse oma pesa piiritajate paar. Pesasse pääsevad nad sisse aknaalusest vuugist.

Nii nad praegu kasvatavadki oma poegi aknalaua all seina sees. Pildistamise jaoks sai korraks võetud poegadelt katus ehk aknalaud peade kohalt. Majaomanikud ootavad siiski kannatlikult ära, mil pojad suureks kasvavad. „Kuna meil on plaan aknaalused taas soojustada, siis paneme neile sobiva asenduspesakasti järgmiseks aastaks üles“ rääkis Kadi Särgava.

Järvamaal tegid Eda Jaansen-Valgele kuuluvas Jüri-Sanrdi talu 118aasta vanuses hobutallis oma pesa seinale naela otsa riputatud loodi peale. Mõnda aega tuleb nüüd sellest tööriistast loobuda.

Minul on tulnud linnukestega suvel maakodu erinevaid hooneid jagada nii pääsukeste, kärbsenäppide, linavästrikute, musträstaste kui hobusrästastega.

Näiteks ülimalt arglik must-kärbsenäpp tegi oma pesa välikäimlas akna kõrvale. Täielikult käimlat nagu lindudele pesitsusperioodiks loovutada ei raatsinud. Nii siis tuli ka külalistele jagada juhiseid, et hetkel, mil ema toidu otsingutele läheb, on paras aeg käimlas ruttu ära käia.

Pääsukesed, kes aita täpselt külmutuskapi kohale oma pesa meisterdasid, olid veidi leplikumad naabrid. Ainult et iga kord aida ust avades tuli meeles pidada - sisenema peab küürakil, et pääsukestega mitte vastu pead saada, sest pääsukeste vanemad lendasid ukseavast torpeedona välja. Vaatamata sellele tõigale, et ma tahes-tahtmatult nende pesitsemist häirisin, vallutasid nad aida ka järgmisel aastal.

Handi Lankots, kes samuti oma foto Postimees Lemmikule saatis, kirjutab, et „kuigi hall-kärbsenäpp on lohakas pesaehitaja, kes võib suvalisse kohta pesa vorpida, oli selle pesa asukoht veidi üllatav. Lisaks tõigale, et teisel pool seina asub garaaž, sai pesa vabalt jälgida õues väga lähedalt“.

Veera Parfenjuk rääkis, et nende esikusse on pääsukesed teinud pesasid mitu korda. „Vanamees pahandas, et mis ma lasen mustust majasse. Aga mull oli neist kahju ja koristasin nende järgi. Pesa tegid nad lambi peale. Ei tea, kuidas ta seal oli kinnitatud, aga seisis. Lampi ei saanud kasutada seni, kui pojad minema lendasid“.

Veerale kuuluvas laudas on pääsukesi erinevate kohtades ning pesasid on seal palju. „Ime, kuidas küll need pesad seisavad“, imestab naine.

Teine pääsukeste paar, kes lambikuplile pesa ehitas, elutses paar aastat tagasi Põlvamaal vana talu aidas. Heiki Hunti saadetud fotol on pääsupesa lambikupli lausa kreeni kallutanud. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles